mmhey. arvasin eile, et mu eelmine postitus jääb viimaseks, aga tuleb välja, et igavus teeb imesid.
no mis mul rääkida on. midagi uut, ega suurepärast. üksi olles vallandub minus täielik masendus ja raske on mõelda positiivselt kui ümber on nii palju paska.
tahaks ka endas muuta väga palju asju. ma ei oska enda nõrku külgi targalt ära kasutada. ma ei oska.
rääkisin eile oma eesti sõpradega, aga ma olin vist natuke naiivne, et arvasin, et kõik minuga suured sõbrad kohe on. njh. olgu. üldse on mul peas praegu miljon mõtet. 99% neist on pahadpahad mõtted, aga mis parata.. ma olen juba selline, et võrdlen ennast pidevalt teistega ja selle tõttu ma mõtlen, et damn im not good enough ja elu kui selline ei tundu eriti suurt elamisväärne. lihtsalt . . kui mõelda mis hakkab saama tulevikus. et mis mõte on käia 63-aastaseni tööl, enamasti teha tööd, mis endale mingit huvi ei paku.. rügada ennast lolliks ja mille nimel üldse? okay aga ma tean, et elus on palju ilusaid asju ka. lihtsalt neid on nii vähe.